Saturday, January 29, 2011

Ära ole liiga magus, siis söövad teised Su ära. Ära ole liiga kibe, siis nad sülitavad Su peale.


Nii haigelt närvi ajab see kadedus. Tahaks olla hea, öelda ainult häid asju, kuid miski minu sees hoiab mind tagasi. Kõigil on head ja halvad küljed, see on ilmselt üks minu halbadest külgedest.

Friday, January 28, 2011

I came to the Dark Side, now where the hell is my cookie?!


Jah.. vahepeal lihtsalt on siuke tunne, et tahaks kõik ära anda. Lihtsalt üksi olla. Kusagil omaette. Mõelda ainult oma mõtteid. Lihtsalt olla.. ja mitte kellegagi rääkida.

Saturday, September 11, 2010

Ma tunnen end liblikana, sest nägin Sind, aga Sina ei märganud mind ja ma lendasin minema – kaasas midagi Sinust.


Ptsi. Kuidas saab kõik hea nii kiiresti halvaks muutuda? Nagu oleks vahepeal mingi maavärin olnud ning kõik hea enda sisse haaranud.
Löön endale panniga senikaua vastu pead, kuni ma lõpetan teistele halva tegemise.

I love you and that’s the beginning of everything!


Minu, samas ka teiste. Ma näen sind koguaeg, sa oled nii lähedal.. samas, ma ei saa sind puutuda. Justkui seisaks ülekäigurajal ja ootaks punase tule taga. Nagu mingisugune klaas oleks ees. Tahaks, aga miski hoiab mind pluusi varrukast kinni.
Mul tuleb vaid punase tulega teed ületada, klaas puruks visata, pluus seljast heita ning.. sa oled ainult minu.

Friday, July 30, 2010

We are here to change the world


Oli päev, kui sa ei tähendanud mulle midagi. Sina. Mina. Kaks võõrast, olenemata sellest, et ma sind iga päev nägin.
Mäletan hästi, peale jõulupidu, lisasid mind msni. Hakkasime aina rohkem suhtlema.. aina rohkem hakkasid sa mulle tähendama. Ma ei saanud sind enam kuidagi oma mõtetest ära..

Kahest võõrast said sõbrad. Ja enamgi.

Nüüd oled sa ainus, keda igatsen iga päev, isegi siis, kui alles koos oleme olnud. Minu põhjus naeratamiseks, õnnelik olemiseks. Ainus, kes tiirleb terve päev mu peas.
.
Sinust ja minust sai meie.

Monday, July 5, 2010

I'm still alive but I'm barely breathing


Ma olin ka kunagi õnnelik. Koguaeg naersin, naeratasin. Aga inimesed muutuvad. Ilmselgelt ma enam selline pole. Võtsin need tobedad roosad prillid eest, sain aru, et elu polegi nii ilus ja inimesed polegi nii toredad ja sõbralikud.. Ma loodan, et sa.. et te lepite minuga sellisena nagu ma nüüd olen.
Keegi ei jää terveks eluks samasuguseks.

Friday, May 7, 2010

You cannot always wait for the perfect time, sometimes you must dare to jump.


Vihma sadas. Tüdruk seisis ning lihtsalt imetles vaadet, mis avanes järvele. Ta ei hoolinud, et vihm ta märjaks tegi. Ta lihtsalt seisis, liikumatult. Peagi liitus temaga poiss. Nad vaatasid üksteist. Kaugelt tundus, et nad isegi ei liigutanud. Peagi võttis poiss tüdrukult ümbert kinni ning seisis koos temaga. Vihmas. Kumbki ei hoolinud, et vihma kallab. Luges vaid see hetk.